DesportoUma

Gurpu Rede Soru Na’in Hetan Rendimentu 14 Mill

42
×

Gurpu Rede Soru Na’in Hetan Rendimentu 14 Mill

Share this article
Fundasaun Alola Hamutuk ho Timor Aid realiza forum tais 2023 (Imajen, Estefania Cardoso).
Fundasaun Alola Hamutuk ho Timor Aid realiza forum tais 2023 (Imajen, Estefania Cardoso).

Dili, 19 Outubru 2023 (TVDJ)- Fundasaun Alola Hamutuk ho Timor Aid realiza forum tais 2023 ba redi soru nain sira, Atividade ne’e realiza hodi akumula membru redi soru nain sira husi munisipiu neen (6), ne’ebé estabelese iha grupu ne’ebé mai husi munisipiu Covalima, Lautem, Viqueque, Bobonaru, Baucau inklui Oecuse.

Diretora ezekutiva Fundasaun Alola Maria Imaculada Guterres hatete Programa nee nia objetivu  atu empodera soru nain sira iha munisipiu hodi oinsa atu bele hakbiit liutan Soru nain sira hodi nunee bele halo mos advokasia ba sira nia servisu nee liliu produtu sira neebe mak sira iha.

“oinsa empodera soru na’in sira liliu ba kbiit ekonomia grupu rede soru ne ninian rasik. ida nee nia objetivu boot ida mak atu bele haree ba iha prezervasaun produsaun, prezervasaun kultural liliu haree ba prezervasaun tais nee rasik hanesan identidade kultura Timor-Leste nian, hatete Diretora.

Nia salienta katak nuudar rezultadu ida husi servisu ida ne’e mak ita iha ona estabelesementu  rede soru nain hanesan brended ida “ita mak redi”, ne’ebé mak mak estabelese ona iha Pateo.

“Rendimentu ne’ebe mak hetan husi loja ida ne’e hahu husi 14 Augusto too mai 15 outubru, soru na’in sira hetan ona rendimentu total liu husi 14 Mill, neebe mak kompostu husi produtu neebe mai husi grupu rede soru neebe membru hamutuk sianulu resin tolu (93), neebe mak estabelese iha Munisipiu neen (6) nee,” dehan Maria Imaculada Guterres.

Iha fatin hanesan Sekretariu Estadu Arte no Kultura Jorge Soares Cristovao hateten atividade forum tais 2023, forum tais nee hetan partisipasaun husi inan soru nain sira husi munisipiu neen(6), neebe mak partisipa iha nee.

” atividade ba forum tais ida nee hetan apoiu husi ita nia parseiru internasiinal sira UN Women neebe servisu hamutuk entre Timor Aid no Fundasaun Alola hodi fo kapasitaun no formasaun ba grupu inan soru nain sira no enkoraja sira ba grupu empoderamentu ekonomia feto nian, oinsa mak sira bele dezenvolve sira nia soru tais ba iha merkadu nasional no merkadu internaaional. Dehan Sekretariu Estadu

Nia hatutan husi parte governu, parte parseiru nasional no parseiru internasional nia apoiu hakarak kanaliza kapasitasaun ba grupu sira nee hotu liuhusi dalan neebe maka labele haketak malu, atu nunee hamutuk hodi fo kapasitasaun hodi lao husi forma ida deit.

Iha sorin seluk reprezentante Redi Soru sra. Angelina dos Santos hatete hodi redi soru nain sira nia naran husi munisipiu neen  atu hatoo lia badak kona-ba ami nia knaar no responsabilidade sira tuir ami nia brendin ‘Ita Mak Redi’, redi soru nain harii ho apoiu husi UN Women hahu iha tinan 2019 liuhusi parseira hamutuk ho Timor Aid, Fundasaun Alola to ohin loron.

“Ho apoiu nee mak ami foin hetan oportunidade diak tebes atu halibur soru nain sira iha munisipiu neen atu simu firmasaun oioin iha area sira hanesan, empoderamentu ekonomiku ba sorru nain sira, advokasia ba jeneru, lideransa nain ba redi, literasia kona-ba finansas, prezervasaun ba patrimoniu kultural imaterial tais, tradisaun soru tais tradisional no seluk tan,” dehan Angelina.

Nia hatutan liutan katak Ho legalidade asosiasaun redi soru nain sei hametin liutan ami nia estatus iha autoridade nasional, lokal no iha ami nia komunidade sira nia leet, bainhira hahu estabelese redi soru nain ami sei hamriik, ami sei namkari iha ida idak nia munisipiu ami ladun iha kontaktu ho maluk soru nain husi munisipiu seluk, maibe iha loron 17 outubru asosiasaun resi soru nain transforma ba isin ida lian ida no neon ida deit, tanba unidade mak sei haburas ami nia asosiasaun ba tempu naruk.

“Ami nia responsabilidade boot hanesan redi soru nain mak tenki ba iha ami nia suku ida idak iha ami nia munisipiu ka postu sira hodi identifika soru nain hotu aira iha liberdade atu hili sai membru asosiasaun redi soru nain ka lakohi maske ninee ami sei fo biban ba sira atu hetan mos oportunidade sira atu simu formasaun neebe ami rasik hetan ona liliu iha empoderamentu ekonomiku, ida nee katak fo aseau ba sira hodi faan sira nia tais no produtu husi tais iha loja redi soru nainho ida nee ami mos tulun sira aumenta rendimentu sira nia familia.” Dehan reprezentante nee.

Reportajen  : Estefania

Editór :  Salus Carvalho

Deixe um comentário

O seu endereço de email não será publicado. Campos obrigatórios marcados com *